Tauriin
Tauriin aminohape
Tauriin on glutamiini järel teine aminohape, mida meie organismis kõige rohkem esineb. Ta kuulub paljude kudede koostisse ja täidab rida eriti tähtsaid funktsioone ning selle efektiivsus on tõestatud rohkete uuringutega.
Tauriin – aminohape, mida esmakordselt eraldati 1927. aastal härja sapist, mille alusel ongi ta oma nime saanud (taurus tähendab ladina keeles „härge“). Tauriin kuulub sulfoonaminohapete rühma. Inmorganismis sünteesitakse seda organismis sisalduvast tsüsteiini aminohappest.
Erinevalt teistest aminohapetest, mida organism töötleb ja kasutab ehitusmaterjalina, jääb tauriin kudedesse vabas olekus . Suures kontsentratsioonis sisaldub tauriini südamelihases, lihasluukonnas, pea- ja seljaajus, neerudes ning samuti silma võrkkestas.
Tauriini toime 
Antud aminohape osaleb aktiivselt paljude teiste aminohapete sünteesis. Seejuures on ta ka üks väga tähtsaid komponente kaaliumi, kaltsiumi, magneesiumi ja naatriumi ainevahetusprotsessides.
Peaajus mängib tauriin neuromediaatori e. neurotransmitteri (närviimpulsside ülekandja) rolli. Samuti avaldab ta kardiotroopset toimet, s.t. kiirendab südamelihaste verevarustust ja selles toimuvat ainevahetust ning parandab energia- ja taastumisprotsesse.
Kuuludes sulfoonaminohapete rühma taastab tauriin rakumembraanide funktsioone ning parandab organismis toimuvaid ainevahetusprotsesse.
Lisaks tuleb märkida, et tihtipeale on tauriini tarbimisel täheldatud keskendumisvõime, mälu ja mõtlemisprotsesside paranemist, samuti agressiooni ja ärrituvuse vähenemist. Peale selle peetakse antud aminohapet ideaalseks instrumendiks tulemuste parandamiseks aeroobsete koormuste puhul.